1. Veendu, et istikul ei oleks keerdjuuri.
Lahendus: Päris kvaliteetseid istikuid on Eesti puukoolides kahjuks vähe. Seega enne kui istutad, siis haruta juured ilusti laiali nii nagu allpool vasakul pildil on näha. Paratamatult kõikide istikute juuri sellisel kujul vabastada ei saa. Kuid üks võimalus on juurepalli proovida veega leotada ja siis võib olla juuri lihtsam lahti arutada.
2. Teiseks veendu, et sa maksad juurte, mitte mulla eest!
Lahendus: Sulle võidakse puukoolist soovitada istutada istikuid koos kattematerjaliga, kuna mullapall on ebastabiilne ja võib laguneda laiali. Euroopa puuhooldusjuhend, ja meie üle 20 aastane istutamiskogemus, ütleb siiski vastupidist. Kattematerjal tuleks eemaldada või augu põhja suruda juhul, kui seda ei ole võimalik eemaldada (see kehtib näiteks traatkorvi puhul). Eemaldatava pakkematerjali alla kuulub nii tehis kui looduslikust kiust koosnev kangas, metallvõrk või – korv. Miks seda tasub teha? Nii saab juured paremini paika sättida või eemaldada kägistusjuured. Halvemal juhul võib sind tabada üllatus. Alloleval pildil on näide 3 m kasest. Antud juhul oli tegu mõistliku suurusega mullapalliga, mis lagunes, kuna puudus korralik juurestik.
3. Veendu, et istik on istutatud puukoolis õigele sügavusele.
Lahendus: Enne istiku mulda panekut, proovi leida ta juurekael. Paljud istikud on juba puukoolis istutatud liiga sügavale, mis takistab taimel hingata ja korralikult kasvada. Pikemas perspektiivis jääb selline istik vinduma ning võib hukkuda. Juba 5 cm sügavamale istutatud taim on vaja üleliigsest mullast juurekaela ümbert vabastada. Pildid kahe erineva puukooli taimedest, mis olid istutatud 10 cm sügavamale.
4. Istutusaugu kuju on samuti oluline.
Lahendus: Istutusauku tehes peab arvestama sellega, et taim sinna lahedalt ära mahuks, suurte puude puhul isegi tunduvalt suurem mullapallist. Kuna mulla pindmises kihis on enam juuri kui sügavamates kihtides, siis augu kuju võiks olla justkui pesukauss. Servi ei tasuks väga ära poleerida või siledaks teha, see ei soodusta kuidagi juurte levikut. Ja on super, kui augu põhja saab teha väikse kõrgenduse, mis tallatakse kinni. Viimane kehtib eelkõige siiski puude puhul. Nii saab vältida taime vajumise ohtu. Augu sügavus peab olema tehtud nii, et puu juurekael jääb maapinnaga tasa või isegi natuke kõrgemale.
5. Kastmine. Viskan paar ämbrit vett ja käib kah?
Lahendus: Olulised on nii istutusaegne kastmine, kui ka istutusjärgne kastmine. Piisavalt niiske peab olema nii mullapall kui istutusauk. Kastmine ei ole oluline ainult selleks, et taimele niiskus tagada, vaid ka mulla tihendamiseks juurte ümber. Samas, kui tegu on raskete muldadega, tasub olla ettevaatlik, et kastmisega üle ei pingutaks. Istutusjärgsel kastmisel tuleb jälgida, et vesi ei voolaks lihtsalt mullapallist eemale, vaid niisutaks mullapalli ja juured korralikult läbi! Ainult suvise äikesevihma peale lootma jääda ei saa, kuna tegu on siiski kergelt pindmise mulla niisutamisega. Sügavamale mullakihtidesse see suure tõenäosusega ei jõua. Siinkohal on väga tänuväärsed kastmiskotid, mis on suuremates aianduskauplustes kohapeal olemas või saab vajadusel tellida.
6. Toestamine.
Lahendus: Lillede ja põõsaste puhul pole toestamine nii vajalik, kuid puude puhul võiks toed küll panna. Muidugi sõltub konkreetsest istikust, tema suurusest ja puuliigist. Tugesid paigaldades ei tohi need läbida mullapalli nii, et vigastaks juuri. Samuti ei tohi tugi puud ennast vigastada- näiteks hõõrdudes sinna vastu. Sidumiseks on hea kasutada laiemat pehmemat linti.
7. Õige istutusaeg.
Lahendus: Paljud meie kliendid on küsinud, et mis see sobilik aeg siis istutamiseks oleks. Vastus on - istutada võib igal aastajal kui ilmastikuolud seda võimaldavad! Sügis ja kevad sobivad istutamiseks ideaalselt juba niiske maapinna tõttu. Viimaste aastate talved on niivõrd soojad, et istutustöid saab teha väga edukalt ka talvel. Suvel soovitame suuremate puude istutamisel kasutada kastmiskotte, mida kindlasti oled juba linnahaljastuses kohanud. Kui tagada istiku kasvuks korralikud tingimused, siis võib istutada aastaringselt.
